Töövarjutus: Kaasamine
Aeg: 28.04.-2.05.2025
Koht: Parelia Katerini, Kreeka
Kool: https://platon.edu.gr/
Osalejad: Kristel Mets, Katrin Unt, Airis Varik, Diana Alt
Olles neljakesi kõik veidi erineva profiiliga (I kooliastme õpetaja, I-II kooliastme õpetaja, II-III kooliastme inglise keele õpetaja ja koolidirektor), oli meil ka veidi erinev eesmärk, millele õpirändel tähelepanu pöörata, kuid kokkuvõtvalt olid need:
- tutvuda kaasava hariduse korralduse, nüüdisaegsete õpetamismeetodite ning HEV-õpilaste toetamise praktikatega Kreeka koolis;
- süvendatud arusaam kaasavast haridusest ja uuenduslikest õpetamismeetoditest;
- tõhusamate vaimse tervise toetamise tehnikate õppimine nii õpilastele kui õpetajatele;
- laiendada rahvusvahelist kogemust ja arendada koostöövõrgustikke.
- tundide ja koolielu vaatlemine – jälgida kaasava hariduse rakendamist, õpetamisvõtteid ja õpilaste heaolu toetavaid tegevusi;
- vestlused Kreeka õpetajate ja tugispetsialistidega – tutvuda kohaliku tugisüsteemiga, jagada Eesti kogemust ning kavandada edasist koostööd.
Kaunis maakool
Külastatud kool on erakool, kus õpib lapsi lasteaiast gümnaasiumiastmeni. Kooli hooned asuvad väga maalilises maapiirkonnas - ümbruses kasvavad viljapuud ning kaugusesse avaneb vaade lumiste tippudega kõrgetele mägedele. Kooli sõidutavad ümbruskonna lapsi koolibussid. Koolis pakutakse lõuna ajal sooja toitu ja tegutsevad huviringid. Üsna üllatav oli, et erakoolina ei ole neil mingit riiklikku toetust ja seetõttu on ka õppemaks üsna krõbe.
Platoni kool tegeleb väga aktiivselt Erasmuse projektidega. Seetõttu oli samal ajal meiega koolis õpirändel ka õpilased ja õpetajad Rumeeniast, Serbiast ja Prantsusmaalt, kellega mitmed ettevõtmised toimusidki koos. See andis lisavõimaluse näha teiste riikide õpilasi erinevates situatsioonides ja õpetajate tööd õpilasgruppidega. Oli väga rõõmustav näha, et kõikide riikide nii nooremad kui vanemad õppijad ei näppinud telefone, vaid tegutsesid aktiivselt kaasa ja suhtlesid omavahel.
Koolikeskkond oli visuaalselt rõõmus ja soe – klasside seinu kaunistasid laste isetehtud kollaažid ja ühtsust sümboliseerivad pildid. Vahetundides viibisid lapsed meelsasti väljas, mängisid ja suhtlesid aktiivselt. Meile avanes võimalus jälgida õpetajate igapäevatööd, osaleda igapäevases koolielus ja vahetundides.
Õppetöö korraldus ja üldine koolikultuur sarnanesid paljuski Eesti
koolisüsteemiga. Erilist äratundmisrõõmu pakkus algklasside tundide
vaatlemine. Nendes klassides õpib 10–12 õpilast ning oli näha, et
kaasatud olid ka õpiraskustega lapsed. Nad olid paigutatud klassiruumis
nii, et õpetajal oleks neid vajadusel parem individuaalselt toetada.
Väidetavalt on algkoolis igas klassis nii õpetaja kui ka abiõpetaja.
Meie neid üheski vaadeldud tunnis ei kohanud.
Õpilased mõjusid enesekindlate ja avatutena. Nad suhtlesid julgelt ning ei lasknud end külaliste kohalolekust häirida. Samuti paistis silma õpetajate ja õpilaste vaheline soe ja toetav suhtlusstiil – õpetajad säilitasid rahu isegi siis, kui mõni laps tundides veidi niheles või teemaväliste asjadega toimetas.
Töövarjutamise käigus märkasime õpetajate suurt pühendumust ja laste aktiivset osalust nii algklassides kui keskastme ja gümnaasiumitaseme õppijate sea. Silma jäi huvitav digirakendus, mida kasutati õpilaste motiveerimiseks – selle abil said lapsed tunni käigus punkte hea käitumise, tähelepanu ja kaasatuse eest. Selline süsteem mõjus innustavalt ja lõi positiivse õhkkonna klassis.
Erilist tähelepanu pälvis õpetajate käitumise otsene mõju laste
käitumisele. Täheldasime, et kui õpetaja hääl muutus laste sagimise
tõttu valjemaks, muutusid ka lapsed valjemaks. Samas oli järgmises
tunnis sama klass teise õpetajaga väga rahulik ja vaikne, sest ka
õpetaja rääkis malbe häälega. See tõi esile õpetaja rolli klassiruumi
emotsionaalse tasakaalu hoidjana – rahulik ja kindel õpetaja loob
rahulikuma ja stabiilsema õpikeskkonna.
Kaasav haridus
Kreeka haridussüsteem on juba pikka aega liikumas kaasava hariduse suunas, aga on põrkunud samade probleemide otsa nagu teisedki riigid, meie kaasa arvatud. Vaatamata sellele, et riiklik tugi erakoolidele puudub, tehakse koolides palju, et toetada iga õppijat. Neil on olemas tugisüsteem, mis sarnaneb Eesti Rajaleidjale, kuid kooli valikud ja sekkumismeetmed ei ole nii paindlikud.
Kutsekool ja osakond HEV õppijatele
Meie küsimise peale pakuti meile võimalust külastada ka kutsekooli, mille juures tegutseb eraldi üksus peamiselt toimetuleku õppekava alusel õppivatele noortele. Vestlused õpetajatega näitasid, et HEV-õpilaste toetamine on väljakutse ka Kreeka koolides, eriti abiõpetajate kättesaadavuse ja praktilise toe osas.
Meie küsimise peale pakuti meile võimalust külastada ka kutsekooli, mille juures tegutseb eraldi üksus peamiselt toimetuleku õppekava alusel õppivatele noortele. Vestlused õpetajatega näitasid, et HEV-õpilaste toetamine on väljakutse ka Kreeka koolides, eriti abiõpetajate kättesaadavuse ja praktilise toe osas.
Kokkuvõtteks
Osalemine Erasmus+ töövarjutamises pakkus meile võimalust õppida teistsuguses kultuuriruumis ja haridussüsteemis. Õpiränne aitas meil arendada oma professionaalset identiteeti, saada uusi teadmisi ning tugevdada rahvusvahelist koostööd. Sellist kogemust soovitame kindlasti ka teistele õpetajatele.
Osalemine Erasmus+ töövarjutamises pakkus meile võimalust õppida teistsuguses kultuuriruumis ja haridussüsteemis. Õpiränne aitas meil arendada oma professionaalset identiteeti, saada uusi teadmisi ning tugevdada rahvusvahelist koostööd. Sellist kogemust soovitame kindlasti ka teistele õpetajatele.
